Historia Komputador
KOMPUTADOR
1. DefinisaunKomputador
Disiplinalisaun KOMPUTADOR hahu mosu kuaze
iha tinan 1940 ba leten. Liafuan Komputador rasik
mai husi lingua Latina COMPUTADOR nebe signifika katak konta kasura.
Tanba barak liu programa komputador, ida-ida fo idea ketak-ketak konaba
definisaun komputador. Maibe tuir nia baze, komputador funsi ona atu halo
prosesu sura ka konta. No mos tanba iha juntamentu entre hardware no software, komputador signifika katak sasa ne
elektronik nebebe le uza atu hetan dadus no depois halo prosesu. Ne’emak sasan
elektronik ida nebe bele halo aritmatiku, lojika, no halo prosesu dadus tuir
programa nebe mak funsiona.
Maibe tanba iha dezenvolvimentu konaba
teknolojia, funsaun komputador mos hahu
muda hodi halo
buat barak hanesan jogos ka games.
2. Istoria Komputador
Dezenvolvimentu teknolojia Komputador hahu
aumenta iha tinan 1940 nia laran.Rihun barihun komputador komesa muda
no desenvolmento
komputador komesa hamosu makina nebe iha kapasidade bo’ot no
iha hanoin nebe mos bo’ot. Iha
tempu ne komesa
mosu jerasaun komputador. Iha jerasaun lima
(5) no ida-ida iha nia karakter istikarasik.
2.1.
Komputador jerasaun Primeiro( 1942-1952 )
1). Uza teknolojia (vakum)
2). Sobele halo
prosesu kona rihun barihun file
iha tempu badak nia laran deit.
3). Belerai ou guarda 10.000 –
20.000 file
4). Uza veranda magnetiku. Veranda
magnetiku signifika kelu-kelu besik ’nebe
bele fo kbi’it ba
magnetiku liu husi diresaun rua.
Exemplo :
I. ABC – komputador
digital elektroniku primeiru (1937-1942) husi John V.
Atanasoff no ajuda husi Clifford Benry.
II. ENIAC –
contribui husi John
W.Mauchly no J.Presper
Eskert. Halo iha tinan 1945-1946, ne
komesa avansa ona.
III. EDVAC, EDSAC no UNIVAC 1,IBM 709 –
Husi John Von Neummann, Mauchly no Eskert (1951)
IV. IBM 700 (1953)
V. IBM 650 (1959)
Frakeja husi komputador
jerasaun primeiru
1). fiu Hampa gas nebe
bo’ot presija elektrisidade nebe mos bo’ot.
2). Fiu-fiu bele
a’at lalais no utiliza komputador la hate neo instal atu
bele hatene komponente komputador nebe’at.
3). Lingua
nebe uza mak lingua makina nian (machine
language) hanesan add, push, jump, sub, no seluk-seluk tan. No sira ne’ e
difisil atu komprende lalais.
2.2. Komputador jerasaun Segundo
(1959-1964)
1). Uza transistor atu
hodi troka tiub gas nian.
2). Halo husi sai fiku nain
tolu iha Bell Laboratium hanesan Bardeen, H.W.Brittain,
ho W.Shockley.
3). Transistor signifika sasan
elektroniku ida nebe funsiona atu
muda sinais elektriku sira.
4).
Atu troka nia eskritorio tenke liu husi komputador seluk.
5). Uza nia pita rasik
atu bele halo prosesu ruma.
6). Uza lingua simbolik.
7). Ki’ik, kaman, baratu, kleur, no
fasil atu uza.
8). Lingua forma tuir sistemaa
vansa dunian.
9). Mais husi transistor
mak ki’ik, menus elektrisidade, no diakliu duke tiub gas.
2.3
Komputador jerasaun Terseiro (1964-1970)
Maske transistor iha
mais nebe diak duke tube vakum, maibe
transistor kria manas nebe bo’ot.
Ita bele dehan katak ne’e bele estraga komponente balun husikomputador laran.
Jack Kilby, iha tinan 1958 kria IC
(Intregate Cirkuit). IC halo hamutuk komponetel ektroniku
atu . No depois, saint sira hatama tan
komponente sira iha chip nebe hanaran semikonduktor. No
ikusmai, modelu komputador saiki’ikliu tan
tanba komponente iha chip nialaran.
Iha jerasaunTerseiro ne’e,
komputador mos bele uza ona sistema operasaun
(Operating System) nebe bele hola’o
programa diferente iha programa prinsipal
no bele halo koordenasaun
ho memoria komputador.
2.4
Komputador jerasaun Quartu (1971-1999)
Depois de kria IC,
objektivu dezenvolvimentu komesa tama ona ba
faze mais avansadu. Large Scale Integration (LSI) bele tau ka kontamina atus ba
atus komponente iha chip. Iha tinan 1980, Very
Large Scale Integration (VLSI) bele tau ka
konta minarihun barihun komponente iha
chip.
2.5
komputador jerasaun Qintu (2000 to’o agora)
1). Baratu no belehare’e, rona, koalia, no
hanoin hanesan ema.
2).
Iha matenek atu hanoin hanesan ema,
foti desizaun mesak no
bele estuda rasik husi sala.
3). Bele
hala’o servisu ho sistema maneira diferente no
bele halao servisu nebe’e barak iha tempu hanesan.
4). Lalais no
iha kbi’it atu estuda no foti
desizaun mesak.
Exemplu:
a. Komputador Pentium III
b. Komputador Pentium IV
NB :
Ne
mak jerasaun komputador hahu husi primeiru to’o agora.
Ita hotu la hatene jerasaun komputador ho
modelu oinsa mak sei mosu mai iha futuru.
Karik ( ita hotu hein ) iha tinan ruanulu tan
sei mosu jerasaun nebe ho sistemas mais avansadu liu tan
no servisu
ema humanu nian sei entre
hotu ba komputador mak
hala’o rasik.
Buat ida deit ita bele halo
mak ita la bele falta informasaun kona ba mundo teknolojia nebe mak sempre aumenta iha oras
ba oras ho sistema no modelu nebe
avansadu tebes. Ikus liu hau so
bele aumenta tan “ Mundo agora so domina husi
ema sira nebe mak domina informasaun“
HISTORIA NASIONAL TIMOR-LESTE
Historia Timor-Lestehahu temi husi ema
Australoido no Malasia sira husi Portugal nebe tama mai halo negosio ho rai ida
ne’e (Timor-Leste) iha siklu 16 no halo nia okupasaun kolonial iha siklu neba
mos. Ikus mai mosu konflitu barak-barak entre Portugal ho Olanda (Nederland)
hodi halo akordu iha tinan 1859 nebe Portugal intrega sorin balun rai ida ne’e
ba Olanda (Timor-Kupang). Iha funu mundial daruak tinan 1942
to’o 1945 Japaun okupa tomak Timor-Leste, maibe ikus mai Japaun lakon iha funu
mundial daruak ne’e no Portugal fila hikas mai okupa nafatin Timor-Leste.
Iha tinan 1975, nebe akontese Revoluzaun
Aifunan iha Portugal no Guvernador Portugal iha Timor-Leste, Lemos Pires, la
simu resposta husi Guverno Central iha Portugal hodi haruka ajuda mai Timor-Leste
nebe akontese funu sivil, hodi nune’e Lemos Pires haruka dada tropa Portugal
nebe iha Timor-Leste laran tomak hodi halo evakuasan ba rai pedasuk nebe
hanaran Atauro. Liu tiha ida ne’e FRETILI N hatun bandeira Portugal hodi halo
nia proklamasaun ninia Independensia iha loron 28 Novembro 1975. Tuir
informasaun husi Nações Unidas, durante ukun fulan 3 nia laran mosu konflitu
iha Guverno Timor-Leste hahu husi fulan setembro to’o Novembro, FRETILIN halo
intimidasaun ba populasaun sivil (60.000 Pessoal) maoria feto ho labarik sira
tamba sira nia Laen apoiantes ba Integrasaun ho Indonesia. intervista ida iha
loron 5 Abril 1977 ho Sydney Morning Herald, Ministru Estrangeiro Indonesia
Adam Malik hatete katak “Funu sivil ne’e hamate ona ema besik 50.000 ka 80.000”.
Biban lakleur, grupu Pro-Integrasaun halao deklarasaun integrasaun ho Indonesia
iha loron 30 Novembro 1975 hodi husu ajuda Indonesia foti fila ukun nebe
FRETILIN ukun dadaun tamba ho dutrina Komunista.
Liu tiha ida ne’e tropa Indonesia hahu
invade ona Timor-Leste iha loron 7 Dezembro 1975, FRETILIN hamutuk ho
populasaun Rihun-bba rihun refugia ba ailaran hodi kontra tropa Indonesia, liu
ema 200.000 husi populasaun hirak ne’e mate tamba bombardier husi tropa
Indonesia nomos balun mate tamba moras no hamlaha. Barak mos mate iha vila
bainhira intrega an ba tropa indoneia, maibe Ekipa Cruz Vermelha Internasional
nebe toma konta ba ema sira ne’e la konsege salva balun.
Sorin seluk mos akontese vitima iha
ailaran, akontese nemos husi Gurpu FRETILIN radikal hodi hasoru ema sira nebe
moderat liu. Hodi nune’e maka lider-lider FRETILIN hetan oho husi maluk
FRETILIN iha ailaran. Historia ne’e akontese mos ba lider hanesan Francisco
Xavier do Amaral, Prezidente dahuluk Timor-Leste nebe halo deklarasaun Independensia
Timor-Leste nian iha tinan 1975. Sekarik biban neba Jeneral Wiranto (nebe biban
neba sei Letnan) la salva Xavier iha kuak nebe FRETILIN sira kastigu nia iha
ailaran, parese oras ne’e dadaun nia laos ona Prezidente Partido ASDT iha
Timor-Leste agora.
Durante fulan 3 funu sivil (setembro to’o
Novembro 1975) no durante tinan 24 okupasaun Ilegal husi Invaszaun Tropa
Indonesia (1975-1999) liu ema nain 200.000 mate no ema nain 60.000 mate husi
FRETILIN nia liman tuir informasun husi Nações Unidas. Barak liu mak mate iha
Tropa Indonesia nia liman molok no depois de invazaun no balu mos mate tamba
moras ho hamlaha. Rezultado husi CAVR katak ema nain 183.000 mate iha Tropa
Indonesia nia liman tamba beneno sasan quimika husi bomba napalm, no morteiro.
Timor-Leste sai provinzia Indonesia ninian
ba 27 iha tinan 1976 depois Guvernador Jeneral Timor-Portugal ikus liu Mario
Lemos Pires hadok an husi Dili, tamba lakonsege dumina situasaun nebe mosu funu
sivil, Portugal mos lakon prosesu deskolonial iha Timor-Portugal maibe nafatin
klaim Timorr-Portugal hanesan ninia rai nebe nia husik hela.
Amerika ho Australia ”Konkorda” invazaun
Indonesia tamba tauk Timor-Leste sai fatin ba komunista liu-liu tamba funu
sivil Timor-Leste hanesan FRETILIN nebe ho ninia dutrina Marxis-Komunis.
Amerika ho Australia tauk infaktu dutrina komunista haluan no influensia ba
Asia Tenggara, halo amerika nakdoko iha Vietnam nebe hamonu Saigon ka Chi minh
City.
Mosu demostrasaun ida iha Australia nebe
hasoru invazaun Indonesia iha Timor-Leste, nune’e mos iha Timor-Leste laran
tomak mosu demostrasaun husi joventude hodi kontra okupasaun illegal nebe ikus
mai mosu masakre oin-oin hanesan masakre : Kararas Viqueque, Santa Cruz Dili,
Igereja Liquica, Igereja Suai no masakre seluk-seluk tan. Masakre Santa Cruz
akontese iha loron Terça Feira, data 12 de Novembro Tinan 1991 nebe hamate ema
atus ba atus. Mesmu masakre santa cruz ne’e hamate ema lubun bo’ot maibe
lahamate nasionalismu no esprito ukun rasik an povu no joventude Timor-Leste
Nações Unidas mos la konkorda ho hahalok
Indonesia nian. Molok Referendum nebe hala’o iha loron 30 Agustus 1999, iha
akordu nebe halo husi Nações Unidas entre Indonesia ho Portugal iha loron 5
Maiu 1999, mayoritario populasaun Timor-Leste hili Ukun Rasik An husi
Indonesia, hahu husi Referendum to’o Forsa International ba Timor-Leste
International Force for East Timor (INTERFET) to’o Timor-Leste Setembro 1999,
Ema sira nebe apoiantes Integrasaun halo violensia bot hasoru sira nebe mak
hakarak ukun rasik an, rezulta ema nain 1.400 mate no 300.000 obriga refugia ba
Timor-Loromonu, Infrastruktra hanesan Uma, sistema irigasaun, be mos, Eskola,
eletricidade, Igreja hetan istragus hotu. Iha loron 20 Setembro forsa dame
internasional INTERFET tama Timor-Leste no hakotu problema hirak ne’e. Iha
Loron 20 Maiu 2002, Timor-Leste internacionalmente sai hanesan Nasaun
Independente ho naran Republika Demokratika Timor-Leste.
KONHESEMENTO GERAL BA KOMPUTADOR
Liafuan komputador mai husi lian Latina
katak “Computare” nebe ho signifika katak “sura”.
Komputer katak grupo ida husi instrumentu
elektroniku nebe komposto husi instrusaun input, instrumentu nebe halo
procesamento ba input no instrument output nebe mak bele fo sai informasaun no
servisu otomatikamente.
Klassifikasaun komputador tuir procesamento
dados sei fahe ba parte tolu, mak hanesan tuir mai ne,e :
Komputador Analog katak komputador nebe
uza ba procesamento dados analog ka kontinuasaun.
Komputador Digital katak komputador nebe
uza ba procesamento dados digital deit.
Komputador Hibrid katak kombinasaun hosi
komputador anlog ho komputador digital nebe mak halo procesu ba dados
kualitativo no kuantitativo.
Klassifikasaun komputador tuir medida
fisiko sei fahe ba 5 :
Super Computer
Mainframe Computer
Mini Computer
Workstation Computer
Micro Computer
Klassifikasaun komputador tuir ninia
objectivo nebe atu uza, sei fahe ba rua (2) :
Komputador ba objectivo especialidade
katak komputador nebe mak uza deit ba necessidade special no sei halo servisu
oin ida deit, exemplo komputador ba halimar game.
Komputador ba objectivo jeneralidade katak
komputador nebe bele uza ba necessidade geral no bele halo servisu oin-oin,
exemplo PC, Laptop, Notebook, nst.
Klassifikasaun komputador tuir gersaun ka
historia komputador nia sei fahe ba lima (5) :
Gerasaun I (Primeiro) nebe mosu iha tinan
1946-1959.
Gerasaun II (Segundo) nebe mosu iha tinan
1959-1964.
Gerasaun III (Terceiro) nebe mosu iha
tinan 1964-1970.
Gerasaun IV (Quarto) nebe mosu iha tinan
1970-1990.
Gerasaun V ( Quinto) nebe mosu iha tinan
1990 to’o agora.
Procesamento dados nebe uza komputador
hanaran procesamento dados elektroniku.
Dados mak hanesan rekoila akontecimento
nebe mak foti husi realidade ida nebe mak seidauk iha significado ba ema nebe
atu simu no sei precisa procesu tan.
Informasaun katak rezultado husi
procesamento dados ba formatu ida nebe signifikativo liu.
Sirkulasaun procesamento dados elektroniku
sei fahe ba parte 5 :
Origination mak procesu primeiro nebe mak
sei halo rekoilamentu ba dados no sei hatama dados refere ba dokumentos basiku.
Input katak procesu hatama dados ba
komputador liu husi instrumento input ka input device
Processing katak procesu procesamentu
dados iha komputador laran ho insturmento procesu (processing device)
Output katak procesu produsaun output husi
rezultado procesamentu dados ho instrumentu output (output device).
Dirtribuition (distribuisaun) katak
procesu halo distribuisaun rezultado husi output ba parte nebe mak iha direito
atu hetan ka precisa informasaun.
Storage katak procesu atu rai rezultado
husi procesamento dados.
Struktura (hirarquia) dados sei fahe ba
parte 4 :
Byte : unidade ki’ik husi dados.
Field
Record
File
Sistema komputador forma husi elemento
inportante tolu (3) mak hanesan hardware, software no braiware.
Hardware : komponente fisiku sira nebe ita
bele hare’e no kaer ho liman, mak hanesan input, processing no output.
Input : procesu hatama dados ba komputador
laran liu husi komponente input. Exemlo keyboard, mouse, nst.
Processing : procesu procesamento dados ho
komponente procesamentu nian (processing device). Exemplo : CPU (Central
Processing Unit)
Output : procesu produsaun output husi
rezultado procesamentu dados ho instrumentu output (output device) nebe sai
hanesan informasaun ba ema nebe precisa. Exemplo output device Monitor, Printer,
speaker nst
Software mak hanesan instrumentu no
programa sira nebe iha komputador nia laran nebe bele hare maibe labele kaer ho
liman. Software sei fahe ba parte 2 mak hensan sistema operasaun no program aplikasaun.
Sistema operasaun mak software ida nebe
halo kontrolu no halo koordenasaun entre hardware no progama aplikasaun sira
iha komputador laran.
Sistema operasaun nia fungsaun atu halo
interpretasau entre hardware dan software. Exemplo Windows, Linux, Dos, Mac OS,
nst
Programa Aplikasaun mak software ida nebe
bele determina katak oinsa uza rekursu ida atu resolve problema husi ema nebe
uza komputador (user). Exemplo Microsoft Office Word, Excel, Power Point,
Photosop, Access, Visual Basic, nst.
Brainware (rekursu humano) mak ema nebe
iha kapacidade ka rekursu halao servisu ho komputador. Brainware sei fahe ba 3,
mak hanesan Analizador ba sistema, programador no operador.
Analizador ba sistema mak ema nebe nia
fungsaun atu halo studu, analiza, no kria sistema ida elektronikamente tuir
aplikasaun nebe user hakarak.
Progaramador maka ema nebe halo progarama
tuir especialidade programa komputador nian. Operador mak ema nebe
nia fungsaun ka servisu halo operasaun ba komputador.
Media rai dados iha komputador nia laran
hanaran memoria. Memoria komputador sei fahe ba rua mak henesan memoria
internal no memoria external.
Memoria internal iha rua mak henesan Read
Only Memory (ROM) no Random Access Memory (RAM)
ROM: mak memoria internal nebe nia fungsaun atu rai programa sira
nebe mai husi pabrika komputer rasik no sei le’e husi ema nebe uza komputador.
RAM: mak memoria internal nebe nia fungsaun atu rai programa no dados
wainhira komputador sei moris ka provisorio deit.
Memoria external mak memoria sira nebe
bele rai programa ka dados ho durasau tempo nebe kleur, exemplo Diskette,
Hardisk, DVD-R, DVD-RW, CD-R, CD-RW, Flash Disk, nst.
CD-ROOM : fatin nebe atu tau CD ba
komputador laran atu komputador bele le’e dados ka programa husi CD.
DOS : Disk Operation System
BIOS : Basic Input Output System
Micsoft office mak programa aplikasaun ida
nebe halo husi kompania Microsoft Corporation, nebe composto husi Microsoft
word, excel, power point, access nst.
Microsoft office Word mak programa
aplikasaun procesamento ba textu (word processor) nebe bele halo relatorio,
dokumentos, brosura, tabela, nst.
Microsoft office Power Point mak programa
aplikasaun nebe ita uza atu halo aprezentasaun.
Microsoft office excel mak programa
apliksaun nebe ema atu halo kontazen ba dados.
Jeralmente struktura keyboard sei fahe ba
parte 4 :
Typing keys (butaun ketik) : parte
keyboard nebe komposto husi latra, número no simbolo sira.
Numeric Keys : parte keyboard nebe
komposto husi número no simbolo operasaun aritematika.
Function keys : parte keyboard nebe
komposto husi fungsaun sira nebe espesifiku mak hanesan butaun F1 to’o F12.
Control keys : parte keyboard nebe
komposto husi butaun controlo nebe bele halo controlo ba sira seluk, hanesan
home, end, insert, delete, page up, page down, control (ctrl), alternate (alt)
dan escape (esc).
Fungsaun Keyboard iha Microsoft office :
CTRL + A : atu halo metan ka hili texu
tomak
CTRL + B (Bold) : atu halo letra sai bukar
ka mahar
CTRL + C : atu kopia textu
CTRL + E : atu muda parágrafu ba klaran
CTRL + I (Italic) : atu halo letra hatoba
tesik
CTRL + J : atu halo parágrafu sorin-sorin
hanesan
CTRL + L : atu muda parágrafu ba sorin
karuk
CTRL + N : atu loke dokumentos foun
CTRL + P : atu print dokumentos
CTRL + R : atu muda parágrafu ba sorin los
(kuana)
CTRL + S (Save) : Untuk menyimpan lembar
kerja
CTRL + U : atu halo lina iha textu nia
okos
CTRL + W : atu taka area microsoft office
nebe mak aktivu hela
CTRL + X : atu tesi textu ka imagen hodi
muda ba fatin seluk
Komentar
Posting Komentar