Historia Komputador


KOMPUTADOR
1. DefinisaunKomputador
Disiplinalisaun KOMPUTADOR hahu mosu kuaze iha tinan 1940 ba leten. Liafuan Komputador  rasik mai husi lingua Latina COMPUTADOR  nebe signifika katak konta kasura. Tanba barak liu programa  komputador, ida-ida  fo idea ketak-ketak  konaba definisaun komputador. Maibe tuir nia baze, komputador funsi ona atu halo prosesu sura ka konta. No mos tanba iha juntamentu entre hardware no software, komputador signifika katak sasa ne elektronik nebebe le uza atu hetan dadus no depois halo prosesu. Ne’emak sasan elektronik ida nebe bele halo aritmatiku, lojika, no halo prosesu dadus tuir programa nebe mak funsiona.
Maibe tanba iha dezenvolvimentu konaba teknolojia, funsaun  komputador  mos  hahu muda  hodi halo buat  barak  hanesan  jogos ka games.
2. Istoria Komputador
Dezenvolvimentu  teknolojia  Komputador  hahu aumenta  iha  tinan 1940 nia  laran.Rihun  barihun  komputador  komesa  muda no desenvolmento komputador  komesa  hamosu  makina  nebe  iha  kapasidade  bo’ot  no iha  hanoin  nebe mos    bo’ot. Iha tempu ne komesa mosu  jerasaun  komputador.  Iha  jerasaun  lima (5) no ida-ida iha nia karakter istikarasik.
2.1. Komputador  jerasaun   Primeiro( 1942-1952 )
1). Uza  teknolojia (vakum)
2). Sobele halo prosesu  kona  rihun  barihun file iha  tempu  badak  nia  laran  deit.
3). Belerai ou  guarda 10.000 – 20.000 file
4). Uza veranda magnetiku. Veranda magnetiku  signifika  kelu-kelu  besik ’nebe bele  fo  kbi’it  ba magnetiku  liu  husi  diresaun  rua.
Exemplo :
I. ABC – komputador digital  elektroniku  primeiru (1937-1942) husi John V. Atanasoff no ajuda  husi Clifford Benry.
II. ENIAC – contribui  husi John W.Mauchly no J.Presper Eskert. Halo iha  tinan 1945-1946, ne komesa avansa ona.
III. EDVAC, EDSAC no UNIVAC 1,IBM 709 – Husi John Von Neummann, Mauchly no Eskert (1951)
IV. IBM 700 (1953)
V. IBM 650 (1959)




Frakeja  husi  komputador jerasaun  primeiru
1). fiu  Hampa gas nebe bo’ot  presija  elektrisidade  nebe  mos  bo’ot.
2). Fiu-fiu  bele a’at  lalais no utiliza  komputador la hate neo instal atu bele  hatene  komponente  komputador  nebe’at.
3). Lingua nebe  uza  mak lingua makina  nian (machine language) hanesan add, push, jump, sub, no seluk-seluk tan. No sira ne’ e difisil atu komprende  lalais.
2.2. Komputador  jerasaun  Segundo (1959-1964)
1). Uza transistor atu hodi  troka  tiub gas nian.
2). Halo husi  sai fiku nain tolu  iha Bell Laboratium  hanesan Bardeen, H.W.Brittain, ho W.Shockley.
3). Transistor signifika sasan elektroniku  ida  nebe funsiona atu muda  sinais  elektriku  sira.
4). Atu  troka  nia  eskritorio  tenke  liu  husi  komputador  seluk.
5). Uza  nia pita rasik atu  bele halo prosesu  ruma.
6). Uza lingua simbolik.
7). Ki’ik, kaman, baratu, kleur, no fasil  atu  uza.
8). Lingua forma tuir  sistemaa vansa  dunian.
9). Mais  husi transistor mak  ki’ik, menus elektrisidade, no diakliu duke tiub gas.
2.3 Komputador  jerasaun  Terseiro (1964-1970)
Maske   transistor   iha mais  nebe  diak duke tube vakum, maibe transistor   kria manas  nebe  bo’ot. Ita  bele  dehan  katak  ne’e  bele  estraga  komponente  balun  husikomputador  laran. Jack Kilby, iha  tinan 1958  kria IC (Intregate  Cirkuit). IC halo hamutuk  komponetel  ektroniku atu  . No depois, saint sira hatama tan komponente  sira  iha chip nebe  hanaran  semikonduktor.  No ikusmai, modelu  komputador saiki’ikliu tan tanba  komponente  iha chip nialaran. Iha  jerasaunTerseiro  ne’e, komputador  mos  bele  uza  ona  sistema  operasaun (Operating System) nebe  bele  hola’o programa  diferente  iha  programa  prinsipal no bele halo koordenasaun ho    memoria   komputador.
2.4 Komputador  jerasaun  Quartu (1971-1999)
Depois  de kria  IC, objektivu  dezenvolvimentu  komesa tama ona  ba faze mais avansadu. Large Scale Integration (LSI) bele tau ka kontamina atus ba atus  komponente  iha chip. Iha  tinan 1980, Very Large Scale Integration  (VLSI) bele tau ka konta  minarihun  barihun  komponente  iha chip.
2.5 komputador   jerasaun  Qintu (2000 to’o agora)
1). Baratu no belehare’e, rona, koalia, no hanoin  hanesan  ema.
2). Iha  matenek  atu  hanoin  hanesan  ema, foti  desizaun  mesak no bele  estuda  rasik  husi  sala.
3). Bele hala’o  servisu  ho sistema maneira  diferente no bele  halao  servisu  nebe’e  barak  iha  tempu  hanesan.
4). Lalais no iha  kbi’it  atu  estuda no foti desizaun  mesak.
Exemplu:
a. Komputador Pentium III
b. Komputador Pentium IV

NB :
Ne mak  jerasaun  komputador  hahu  husi  primeiru  to’o  agora. Ita  hotu la hatene  jerasaun  komputador ho modelu  oinsa  mak  sei  mosu  mai  iha  futuru. Karik ( ita hotu hein ) iha  tinan  ruanulu tan sei  mosu  jerasaun nebe ho sistemas mais avansadu liu tan no servisu ema  humanu  nian  sei  entre hotu  ba  komputador  mak hala’o  rasik. Buat  ida  deit  ita  bele halo mak  ita la bele  falta  informasaun  kona  ba  mundo  teknolojia  nebe  mak  sempre  aumenta  iha  oras ba  oras ho sistema no modelu  nebe avansadu  tebes. Ikus  liu  hau so bele  aumenta tan “ Mundo agora so domina husi ema  sira nebe mak  domina  informasaun“

HISTORIA NASIONAL TIMOR-LESTE
Historia Timor-Lestehahu temi husi ema Australoido no Malasia sira husi Portugal nebe tama mai halo negosio ho rai ida ne’e (Timor-Leste) iha siklu 16 no halo nia okupasaun kolonial iha siklu neba mos. Ikus mai mosu konflitu barak-barak entre Portugal ho Olanda (Nederland) hodi halo akordu iha tinan 1859 nebe Portugal intrega sorin balun rai ida ne’e ba Olanda (Timor-Kupang). Iha funu mundial daruak   tinan 1942 to’o 1945 Japaun okupa tomak Timor-Leste, maibe ikus mai Japaun lakon iha funu mundial daruak ne’e no Portugal fila hikas mai okupa nafatin Timor-Leste.

Iha tinan 1975, nebe akontese Revoluzaun Aifunan iha Portugal no Guvernador Portugal iha Timor-Leste, Lemos Pires, la simu resposta husi Guverno Central iha Portugal hodi haruka ajuda mai Timor-Leste nebe akontese funu sivil, hodi nune’e Lemos Pires haruka dada tropa Portugal nebe iha Timor-Leste laran tomak hodi halo evakuasan ba rai pedasuk nebe hanaran Atauro. Liu tiha ida ne’e FRETILI N hatun bandeira Portugal hodi halo nia proklamasaun ninia Independensia iha loron 28 Novembro 1975. Tuir informasaun husi Nações Unidas, durante ukun fulan 3 nia laran mosu konflitu iha Guverno Timor-Leste hahu husi fulan setembro to’o Novembro, FRETILIN halo intimidasaun ba populasaun sivil (60.000 Pessoal) maoria feto ho labarik sira tamba sira nia Laen apoiantes ba Integrasaun ho Indonesia. intervista ida iha loron 5 Abril 1977 ho Sydney Morning Herald, Ministru Estrangeiro Indonesia Adam Malik hatete katak “Funu sivil ne’e hamate ona ema besik 50.000 ka 80.000”. Biban lakleur, grupu Pro-Integrasaun halao deklarasaun integrasaun ho Indonesia iha loron 30 Novembro 1975 hodi husu ajuda Indonesia foti fila ukun nebe FRETILIN ukun dadaun tamba ho dutrina Komunista.

Liu tiha ida ne’e tropa Indonesia hahu invade ona Timor-Leste iha loron 7 Dezembro 1975, FRETILIN hamutuk ho populasaun Rihun-bba rihun refugia ba ailaran hodi kontra tropa Indonesia, liu ema 200.000 husi populasaun hirak ne’e mate tamba bombardier husi tropa Indonesia nomos balun mate tamba moras no hamlaha. Barak mos mate iha vila bainhira intrega an ba tropa indoneia, maibe Ekipa Cruz Vermelha Internasional nebe toma konta ba ema sira ne’e la konsege salva balun.

Sorin seluk mos akontese vitima iha ailaran, akontese nemos husi Gurpu FRETILIN radikal hodi hasoru ema sira nebe moderat liu. Hodi nune’e maka lider-lider FRETILIN hetan oho husi maluk FRETILIN iha ailaran. Historia ne’e akontese mos ba lider hanesan Francisco Xavier do Amaral, Prezidente dahuluk Timor-Leste nebe halo deklarasaun Independensia Timor-Leste nian iha tinan 1975. Sekarik biban neba Jeneral Wiranto (nebe biban neba sei Letnan) la salva Xavier iha kuak nebe FRETILIN sira kastigu nia iha ailaran, parese oras ne’e dadaun nia laos ona Prezidente Partido ASDT iha Timor-Leste agora.

Durante fulan 3 funu sivil (setembro to’o Novembro 1975) no durante tinan 24 okupasaun Ilegal husi Invaszaun Tropa Indonesia (1975-1999) liu ema nain 200.000 mate no ema nain 60.000 mate husi FRETILIN nia liman tuir informasun husi Nações Unidas. Barak liu mak mate iha Tropa Indonesia nia liman molok no depois de invazaun no balu mos mate tamba moras ho hamlaha. Rezultado husi CAVR katak ema nain 183.000 mate iha Tropa Indonesia nia liman tamba beneno sasan quimika husi bomba napalm, no morteiro.

Timor-Leste sai provinzia Indonesia ninian ba 27 iha tinan 1976 depois Guvernador Jeneral Timor-Portugal ikus liu Mario Lemos Pires hadok an husi Dili, tamba lakonsege dumina situasaun nebe mosu funu sivil, Portugal mos lakon prosesu deskolonial iha Timor-Portugal maibe nafatin klaim Timorr-Portugal hanesan ninia rai nebe nia husik hela.
Amerika ho Australia ”Konkorda” invazaun Indonesia tamba tauk Timor-Leste sai fatin ba komunista liu-liu tamba funu sivil Timor-Leste hanesan FRETILIN nebe ho ninia dutrina Marxis-Komunis. Amerika ho Australia tauk infaktu dutrina komunista haluan no influensia ba Asia Tenggara, halo amerika nakdoko iha Vietnam nebe hamonu Saigon ka Chi minh City.
Mosu demostrasaun ida iha Australia nebe hasoru invazaun Indonesia iha Timor-Leste, nune’e mos iha Timor-Leste laran tomak mosu demostrasaun husi joventude hodi kontra okupasaun illegal nebe ikus mai mosu masakre oin-oin hanesan masakre : Kararas Viqueque, Santa Cruz Dili, Igereja Liquica, Igereja Suai no masakre seluk-seluk tan. Masakre Santa Cruz akontese iha loron Terça Feira, data 12 de Novembro Tinan 1991 nebe hamate ema atus ba atus. Mesmu masakre santa cruz ne’e hamate ema lubun bo’ot maibe lahamate nasionalismu no esprito ukun rasik an povu no joventude Timor-Leste
Nações Unidas mos la konkorda ho hahalok Indonesia nian. Molok Referendum nebe hala’o iha loron 30 Agustus 1999, iha akordu nebe halo husi Nações Unidas entre Indonesia ho Portugal iha loron 5 Maiu 1999, mayoritario populasaun Timor-Leste hili Ukun Rasik An husi Indonesia, hahu husi Referendum to’o Forsa International ba Timor-Leste International Force for East Timor (INTERFET) to’o Timor-Leste Setembro 1999, Ema sira nebe apoiantes Integrasaun halo violensia bot hasoru sira nebe mak hakarak ukun rasik an, rezulta ema nain 1.400 mate no 300.000 obriga refugia ba Timor-Loromonu, Infrastruktra hanesan Uma, sistema irigasaun, be mos, Eskola, eletricidade, Igreja hetan istragus hotu. Iha loron 20 Setembro forsa dame internasional INTERFET tama Timor-Leste no hakotu problema hirak ne’e. Iha Loron 20 Maiu 2002, Timor-Leste internacionalmente sai hanesan Nasaun Independente ho naran Republika Demokratika Timor-Leste.
KONHESEMENTO GERAL BA KOMPUTADOR
Liafuan komputador mai husi lian Latina katak “Computare” nebe ho signifika katak “sura”.

Komputer katak grupo ida husi instrumentu elektroniku nebe komposto husi instrusaun input, instrumentu nebe halo procesamento ba input no instrument output nebe mak bele fo sai informasaun no servisu otomatikamente.
Klassifikasaun komputador tuir procesamento dados sei fahe ba parte tolu, mak hanesan tuir mai ne,e :
Komputador Analog katak komputador nebe uza ba procesamento dados analog ka kontinuasaun.
Komputador Digital katak komputador nebe uza ba procesamento dados digital deit.
Komputador Hibrid katak kombinasaun hosi komputador anlog ho komputador digital nebe mak halo procesu ba dados kualitativo no kuantitativo.

Klassifikasaun komputador tuir medida fisiko sei fahe ba 5 :
Super Computer
Mainframe Computer
Mini Computer
Workstation Computer
Micro Computer

Klassifikasaun komputador tuir ninia objectivo nebe atu uza, sei fahe ba rua (2) :
Komputador ba objectivo especialidade katak komputador nebe mak uza deit ba necessidade special no sei halo servisu oin ida deit, exemplo komputador ba halimar game.
Komputador ba objectivo jeneralidade katak komputador nebe bele uza ba necessidade geral no bele halo servisu oin-oin, exemplo PC, Laptop, Notebook, nst.

Klassifikasaun komputador tuir gersaun ka historia komputador nia sei fahe ba lima (5) :

Gerasaun I (Primeiro) nebe mosu iha tinan 1946-1959.
Gerasaun II (Segundo) nebe mosu iha tinan 1959-1964.
Gerasaun III (Terceiro) nebe mosu iha tinan 1964-1970.
Gerasaun IV (Quarto) nebe mosu iha tinan 1970-1990.
Gerasaun V ( Quinto) nebe mosu iha tinan 1990 to’o agora.

Procesamento dados nebe uza komputador hanaran procesamento dados elektroniku.
Dados mak hanesan rekoila akontecimento nebe mak foti husi realidade ida nebe mak seidauk iha significado ba ema nebe atu simu no sei precisa procesu tan.
Informasaun katak rezultado husi procesamento dados ba formatu ida nebe signifikativo liu.
Sirkulasaun procesamento dados elektroniku sei fahe ba parte 5 :
Origination mak procesu primeiro nebe mak sei halo rekoilamentu ba dados no sei hatama dados refere ba dokumentos basiku.
Input katak procesu hatama dados ba komputador liu husi instrumento input ka input device
Processing katak procesu procesamentu dados iha komputador laran ho insturmento procesu (processing device)
Output katak procesu produsaun output husi rezultado procesamentu dados ho instrumentu output (output device).
Dirtribuition (distribuisaun) katak procesu halo distribuisaun rezultado husi output ba parte nebe mak iha direito atu hetan ka precisa informasaun.
Storage katak procesu atu rai rezultado husi procesamento dados.
Struktura (hirarquia) dados sei fahe ba parte 4 :
Byte : unidade ki’ik husi dados.
Field
Record
File
Sistema komputador forma husi elemento inportante tolu (3)  mak hanesan hardware, software no braiware.
Hardware : komponente fisiku sira nebe ita bele hare’e no kaer ho liman, mak hanesan input, processing no output.
Input : procesu hatama dados ba komputador laran liu husi komponente input. Exemlo keyboard, mouse, nst.
Processing : procesu procesamento dados ho komponente procesamentu nian (processing device). Exemplo : CPU (Central Processing Unit)
Output : procesu produsaun output husi rezultado procesamentu dados ho instrumentu output (output device) nebe sai hanesan informasaun ba ema nebe precisa. Exemplo output device Monitor, Printer, speaker nst
Software mak hanesan instrumentu no programa sira nebe iha komputador nia laran nebe bele hare maibe labele kaer ho liman. Software sei fahe ba parte 2 mak hensan sistema operasaun no program aplikasaun.
Sistema operasaun mak software ida nebe halo kontrolu no halo koordenasaun entre hardware no progama aplikasaun sira iha komputador laran.
Sistema operasaun nia fungsaun atu halo interpretasau entre hardware dan software. Exemplo Windows, Linux, Dos, Mac OS, nst
Programa Aplikasaun mak software ida nebe bele determina katak oinsa uza rekursu ida atu resolve problema husi ema nebe uza komputador (user). Exemplo Microsoft Office Word, Excel, Power Point, Photosop, Access, Visual Basic, nst.
Brainware (rekursu humano) mak ema nebe iha kapacidade ka rekursu halao servisu ho komputador. Brainware sei fahe ba 3, mak hanesan Analizador ba sistema, programador no operador.
Analizador ba sistema mak ema nebe nia fungsaun atu halo studu, analiza, no kria sistema ida elektronikamente tuir aplikasaun nebe user hakarak.
Progaramador maka ema nebe halo progarama tuir especialidade programa komputador nian.  Operador mak ema nebe nia fungsaun ka servisu halo operasaun ba komputador.
Media rai dados iha komputador nia laran hanaran memoria. Memoria komputador sei fahe ba rua mak henesan memoria internal no memoria external.
Memoria internal iha rua mak henesan Read Only Memory (ROM) no Random Access Memory (RAM)
ROM: mak memoria internal nebe nia fungsaun atu rai programa sira nebe mai husi pabrika komputer rasik no sei le’e husi ema nebe uza komputador.
RAM: mak memoria internal nebe nia fungsaun atu rai programa no dados wainhira komputador sei moris ka provisorio deit.
Memoria external mak memoria sira nebe bele rai programa ka dados ho durasau tempo nebe kleur, exemplo Diskette, Hardisk, DVD-R, DVD-RW, CD-R, CD-RW, Flash Disk, nst.
CD-ROOM : fatin nebe atu tau CD ba komputador laran atu komputador bele le’e dados ka programa husi CD.
DOS : Disk Operation System
BIOS : Basic Input Output System

Micsoft office mak programa aplikasaun ida nebe halo husi kompania Microsoft Corporation, nebe composto husi Microsoft word, excel, power point, access nst.
Microsoft office Word mak programa aplikasaun procesamento ba textu (word processor) nebe bele halo relatorio, dokumentos, brosura, tabela, nst.
Microsoft office Power Point mak programa aplikasaun nebe ita uza atu halo aprezentasaun.
Microsoft office excel mak programa apliksaun nebe ema atu halo kontazen ba dados.
Jeralmente struktura keyboard sei fahe ba parte 4 :
Typing keys (butaun ketik) : parte keyboard nebe komposto husi latra, número no simbolo sira.
Numeric Keys : parte keyboard nebe komposto husi número no simbolo operasaun aritematika.
Function keys : parte keyboard nebe komposto husi fungsaun sira nebe espesifiku mak hanesan butaun F1 to’o F12.
Control keys : parte keyboard nebe komposto husi butaun controlo nebe bele halo controlo ba sira seluk, hanesan home, end, insert, delete, page up, page down, control (ctrl), alternate (alt) dan escape (esc).
Fungsaun Keyboard iha Microsoft office :
CTRL + A : atu halo metan ka hili texu tomak
CTRL + B (Bold) : atu halo letra sai bukar ka mahar
CTRL + C : atu kopia textu
CTRL + E : atu muda parágrafu ba klaran
CTRL + I (Italic) : atu halo letra hatoba tesik
CTRL + J : atu halo parágrafu sorin-sorin hanesan
CTRL + L : atu muda parágrafu ba sorin karuk
CTRL + N : atu loke dokumentos foun
CTRL + P : atu print dokumentos
CTRL + R : atu muda parágrafu ba sorin los (kuana)
CTRL + S (Save) : Untuk menyimpan lembar kerja
CTRL + U : atu halo lina iha textu nia okos
CTRL + W : atu taka area microsoft office nebe mak aktivu hela
CTRL + X : atu tesi textu ka imagen hodi muda ba fatin seluk

Komentar

Postingan populer dari blog ini

Rede Komputador

Lalaok halo Instalasaun Ba Iha Cisco Packet Treacer Versaun 7.2 for windows